Ta sündis Wilthausis, praeguses Šveitsis, St Galleni kantonis. Ta õppis teoloogiat Viinis  ja Basel. Ta pühitseti 1506. aastal preestriks ja alates 1519. aastast sai tema põhitegevuseks Zürich.

​

Alates 1516. aastast oli ta kirjavahetuses Lutheri sõbra Erasmusega Rotterdamist. Ta oli Lutheri kirjutistega väga tuttav.

​

Zwingli sõnul pidi kogu inimese elu olema teenistus.

Ta hakkas nõudma kirikus reforme, näiteks evangeelset armulauda, piltide eemaldamist kirikutest ja kiriku vastutust vaeste eest hoolitsemise eest. Samuti tuli sulgeda kõik linna bordellid.

Zwingli reformatsioon esitas seega nõudmised usulisele ja sotsiaalsele uuenemisele.

Tema reformatsioon oli oma olemuselt rahvuslik ja viis protestantlike ja katoliiklike kantonisõjani Šveitsis, milles hukkus Zwingli ise ja veel 400 toetajat.

​

Suurim õpetuslik erinevus Lutherist oli püha õhtusöömaaja mõiste.  Marburgis püüti ühitada õpetust püha õhtusöömaajast  peetud usuvaidluses. Ettevõte oli ebaõnnestunud. Püha õhtusöök oli Zwingli jaoks ülestunnistuse ja kohusetunde märk, sümbol. Osadus sümboliseeris lihtsalt Kristuse ihu ja verd.