Luonnonuskonnot Hindulaisuus Buddhalaisuus Taolaisuus Kungfutselaisuus Shintolaisuus Juutalaisuus Islam
LUONNONUSKONTOJEN - OMINAISPIIRTEITÄ VARHAISKANTAISTEN, KIRJOITUKSETTOMIEN KULTTUURIEN USKONNOT
SELLEL EI OLE PÜHA RAAMAT
Religioone, millel pole oma püha raamatut, nimetatakse loodusreligioonideks. Need religioonid tekkisid enne kirjaoskuse leiutamist ja on oma geograafilise kauguse tõttu sageli säilitanud side tehniliselt kõrgemate kultuuridega. Tuntumad tänapäeval elavad põlisrahvad on Austraalia aborigeenid, Põhja-Ameerika navahalased, Siberi põlisrahvad ja Aafrika bušmannid, Kanada inuitid ja Uus-Meremaa maoorid. Loomulik oli ka muinassoomlaste religioon religioon. Looduslikud religioonid pole kõik ühesugused, vaid nende religioossed traditsioonid ja harjumused võivad olla väga erinevad. Siiski on neil palju ühist:
Suuline pärimus kui kogukonna jõud
Kuna pühasid tekste kirjalikult luua ei saanud, tuli kogu religioosne materjal edasi anda suuliselt järgmisele põlvkonnale ja salvestatakse mällu. Sellest sai suuline traditsioon järk-järgult poeetiline, kuna seda oli lihtsam meelde jätta ja vajadusel meelde tuletada.
RITUAALID, RIITUSED
Erinevate rituaalide korraldamiseks oli vaja teadmisi müütide sisust. Igas kogukonnas oli kogukonna vastu lugupidav ja absoluutset autoriteeti omav tark šamaan , kes oli rituaalide spetsialist ja läbiviija. Neid skemaatilisi tegevusi võiks korraldada näiteks jumalate või vaimude rahustamiseks, hea saagi eest tänamiseks ( ohverdamisrituaalid ) või siis, kui perekonda sündis laps, noore inimese üleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka , mees ja naine hakkas paarina elama või suri. Viimaseid nimetatakse üleminekuvaidlusteks.
Aasta tsükkel hõlmas külvi alustamisel palju rituaale, eriti põllukultuuride puhul ja seoses koristamisega ( kalendririitused ).
Rituaalid vajasid kogukonda ja üksikisik vajas kogukonda, et neid kaitsta. Isegi surm ei eemaldanud inimest jäädavalt kogukonna liikmeskonnast, kuid lahkunut peeti siiski oma perekonna ja hõimu elu jälgijaks. Esivanemaid tuli kohelda austusega, mis ilmnes matusetalituses ja hiljem lahkunu mälestamisel. Lahkunu sõnul võiks hauda panna edaspidiseks eluks väga väärtuslikud tarbeesemed ja toiduained. Nende tegudega soovisid ka ellujäänud omaksed enda õnne tagada. Kui surnu ei olnud oma raviga rahul, arvati, et ta põhjustas midagi halba.
MANA, ÜLELOODUSLIK JÕUD
Mana, mida mõisteti üleloomuliku jõuna, oli kaitstud kurjade üleloomulike jõudude eest. Manat võib leida teatud kohtades: erilistes kivimites, allikates, puudes, loomades, näiteks soomlaste jaoks oli karu püha loom . Hõimupealikel ja samaanidel oli mana , mille väega nad suutsid tervendada või kontrollida, suhelda üleloomulike jõududega . Soome traditsioonis on sõna rahvas vaste Mana mõistele. (rihmaratas, jõuga ja jõuga). Mõned usuvad endiselt, et amuletid toovad õnne ja hoiavad neid endaga kaasas. Seetõttu sisaldab amulett manat. Ilma manata ei saaks praktiseerida maagiat , st sundida üleloomulikke jõude soovikohaselt tegutsema. Maagiat oli vaja paljude asjade jaoks. Loitsud sisaldasid ka manat ja neid sai kasutada kala või jahiõnne saamiseks. Loitsud hoidsid kurjad vaimud kontrolli all ja tõmbasid õnne. Mõnikord loitse taheti teistele kurja, siis räägitakse mustast maagiast.
Inimesed, loomad või kohad, mida arvati olevat mana, olid tabu. Tabu alla kuulub ka pühaku kohalolek . Kui keegi oli tabu, siis seda ei tohtinud puudutada, sest Mana võis välja voolata ja kahjustada kärestikku. Tabureegli üleastuja pidi ohverdama enda ja oma hõimu eest.
Inimene on alati küsinud: kuidas sündis maailm, inimesed, taimed ja loomad? Miks müriseb äike, miks paistab päike? Põlisrahvastel olid neile vastused. Selliseid lugusid nimetatakse müütideks . Soome müüt ütles, et maailm sündis purunenud jamamunast.
PANTISTILINE JUMALA MÕISTMINE
Arvatakse, et jumalus on ebaisikuline jõud, mis esineb kõikjal looduses. Põlisameeriklastel oli raske mõista, et keegi tahab maad omada. Looduse animatsioon ehk animism oli tüüpiline loodusreligioonidele. Indiaanlased rääkisid emamaast, soomlased emamaast. Looduse erinevates kohtades: kividel, allikatel, metsal, tähtedel jne olid oma vaimolendid, kes olid nende paikade tegelikud omanikud või hoidjad.
Loodusreligioonide pooldajaid on praegu umbes 370 miljonit ehk 3,6% maailma elanikkonnast.
