Õigeusu KIRIK KATOLIKU KIRIK KIRIKU ERI 1054 PROTESTANTIDE KIRIKUD LUTERUSLIK RING REFORMEERITUD KIRIK INGLISMAA KIRIK MUUD PROTESTANTIDE KOGUKONNAD SOOME KIRIKU AJALUGU
PÜHAK BIRGITTA 1303-1373
Püha Birgitta sünnist on möödunud üle 700 aasta. Paavst Johannes Paulus II kuulutas ta 1999. aastal üheks Euroopa kaitsepühakuks. Kirjaoskaja, õpetuslikult haritud naine, suure pere ema. Põhjala naised võivad seda enda jaoks suurepärast etendust näha.
Isa tahtel, vastu oma tahtmist, pidi ta abielluma teise silmapaistva perekonna poja Ulf Gudmariniga. Abielust sündis mitu last.
Birgitta ja Ulf tegid koos palverännakuid, millest märkimisväärseim oli reis Hispaanias Santiago de Compostelas asuva Püha Jaakobuse haua juurde. Pärast reisi sõlmis paar "puhta abielu". Ulf suri varsti pärast reisi, võib-olla 1344. aastal.
Birgitta oli 41-aastane, kui ta oli lesk. Nüüd hakkas ta ellu viima oma unistust, olla Kristuse pruut.
Birgita ilmutused
Näita
Birgita olevat nägemusi näinud juba 9-aastaselt. Sageli ilmus talle nägemustes Jeesus või Maarja, kes andis talle nõu, kuidas edasi minna ja ta enda juurde võtta asjad käivad kuni kuningani.
Oma nägemuses kuulis ta pilvest häält, mis ütles: "Naine, kuule mind. Mine meister Matthiase juurde, oma äia, kellel on vaimude eraldamise kogemus. asjad ja minu Vaim on sinuga kuni su surmani. "
Tolleaegse kombe kohaselt, kui ilmutuste saajaks oli naine, tuli eriti hoolikalt jälgida, et nende taga ei oleks kuradit, sest naine oli kuradi tegude suhtes palju haavatavam kui mees. .
Birgital oli alati sekretär, urbanoloog, kes kirjutas Birgita dikteeritud näidised rootsi keeles üles ja tegi neist ladinakeelse versiooni. Birgitta oskas nii palju ladina keelt, et sai ise teksti üle vaadata. Lõplikuks tekstiks võib pidada nende koostööd
tulemusena.
Piiskop Hemmingi reliikvia Turu toomkirikus
piiskop Hemming
Birgitta tundis Turu piiskop Hemmingut isiklikult. Visioonis Birgitta edastab talle erilise ülesande: Hemming pidi viima Kristuse sõnumi paavst Clement VI-le. Sõnum oli: Kiriku juhtkond peab meelt parandama ja kolima Avignonist Rooma. Lisaks taheti lõpu teha Inglismaa ja Prantsusmaa vahel puhkenud sõda, sest tulemas oli 1350. aasta rõõmustamisaasta. Hemming asus koos saatjaskonnaga teele, kuid ebaõnnestus oma missioonil.
Kuningas
Birgitta pikendab oma nägemuses ka toonast Rootsi kuningat Maunu Eerikinpoikat. See ainult koormaks rahaliselt järgmist kuningat ja annaks Maunule koha taeva rõõmsamal poolel.
Birgitti kloostri maja Roomas
Rooma
46-aastaselt Birgitta lahkus Rooma. Ta tahtis, et paavst kinnitaks tema uue kloostri. Nägemuses kästi tal olla Roomas, kuni paavst ja keiser on seal samal ajal.
Roomas võeti ta vastu Närkeni printsessina. Tal oli kaasas suur pidu, mis oli kokku pandud oma aja mõjukaimatest inimestest . Ta sai tuttavaks Rooma võimsate klannidega. Mõnikord koheldi teda kui nõida, mõnikord kui palverändurit ja suure nägijana.
Kloostri maja Piazza Farnesil
Ta liigutas Piazza Farnese ääres asuvasse majja 1354. aastal. Maja järgis päevakava, mis saadi nägemuses, mis meenutas kloostrielu. Reedeti koges Birgita Kristuse kannatusi konkreetselt: ta lasi oma nahale kuuma vaha, mis põhjustas põletushaavu. Nädala jooksul rebis ta juba veidi paranenud haavad lahtiste küüntega lahti, et endale pidevat valu anda.
Usk
Birgitta manitses kõiki isiklikule meeleparandusele ja usule. Igaüks jõudis õige usuni, et säilitada lootust ja taotleda heategevust. Usuga kaasnes hirm Jumala karistuse ees: põrgu ja puhastustule. Õigus järgida Kristust oli hüljata maisest rikkusest, hoiduda söögist ja joogist, kuid mõõdukalt. Kui inimene lasi end paastumisega liiga halvasse seisundisse sattuda, võis kurat kergesti tabada nõrgenenud hinge ja keha.
Vadstena kloostri asutamisdokument
Kloostri reegel
Kloostri kloostris oli Neitsi Maarja asetäitja maa peal. Nunnad pidid palvetama, vaimulikku kirjandust lugema, mõtisklema, kuduma, õmblema ja raamatuid kopeerima.
Birgitti kloostrid olid nii meestele kui naistele. Mungad ja nunnad elasid aga väga erinevates hooneosades, ainult missa ajal viibisid nad samas kirikuruumis, kuigi erinevates karpides. Keskaegsetel meestel oli raske alluda abtile, naisele, kuid Birgittade määrustikes seda tehti.
Enne Vadstenasse kloostri rajamist ja sinna kolimist tahtis Birgitta minna palverännakule Palestiinasse. Sellel reisil ta haigestus ega saanud enam Rootsi tagasi pöörduda. Birgitta suri Roomas Piazza Farnesel 23. juulil 1773. aastal.
Veel praegugi säilitab Piazza Farnese majas asuv Birgitta klooster Püha Birgita sakramenti reliikviana.
Püha Birgitta kirst Vadstena kloostrikirikus.
Gunnar Bach Pedersen GNU tasuta dokumentatsiooni litsents
VADTENA KLOOSTER
Kuningas Maunu Eerikinpoika andis oma testamendis loa Vadstena Gruusia kloostrile asutamine. Püha Birgitta endal ei olnud aega oma kloostris olla. Tema järglaseks sai tütar Katariina, kes oli temaga koos Roomas olnud ja tõi Vadstenasse oma ema maised säilmed.
Klooster sai kiiresti väga populaarseks ja sai palju annetusi. See meelitas kohale palverändureid kõikjalt Soomest, sest Birgita imetegudest hakkasid levima imeteod. Birgita taevast väge peeti võimsamaks kui palve ise nende säilmete juures abipalvemas.
Tänapäeval on Vadstenas endiselt klooster ja see on märkimisväärne taaselustamine palverännakute keskus
BIRGITALI KLOOSTER NAANTALIS