Katoliikliku käsitluse järgi on kirik koht, kus Kristus ise kogub oma kiriku ja töötab seal sõna ja sakramentide kaudu. Seetõttu on ruum püha.
Peaaltar, mille ees pühitsetakse iga päev armulauda. Vasakul on altaririst Paremal küljel on lihavõtteküünal.
Kiriku sissepääsuukse kõrval on pulmanõu, millesse katoliiklane niisutab oma sõrmed ja teeb ristimärgi.
Pulmavesi tuletab talle meelde tema enda ristimist ja ristimärk on usutunnistus. Katoliiklased teevad ristimärgi, puudutades seejärel oma otsaesist rindkere, millest liigutatakse sõrmi vasakult õlast paremale.
Kogu kirikusaali ümbritseb Ristitee huvipakkuv fotoseeria. Sarjas on kokku 15 osa "Positsioonid". Kirikus saab külastaja igas jaamas vaikida, et meenutada Jeesuse kannatuste erinevaid etappe. Sarja viimane osa on väljas trepil .: Ülestõusnud Issand on ilmunud oma jüngritele
Suurtes katoliku kirikutes võib kirikusaali seintel olla arvukalt ripptoole.
Kirikutel on kõrvalkabelid. Siin kõrvalkabelis on altarikapp ehk tabernaakel, mille läheduses põleb alati "igavene valgus". Vitraažil on kujutatud nelja kiriku seitsmest sakramendist: ristimine, konfirmatsioon, armulaud
Laada ajal põlvitatakse pinkide ees põlvepatjadel.
Jeesuse ema Maarja on katoliku kiriku populaarseim pühak. Euroopa Liidu lipp laenas tema mantli värvid ja tähed tema enda lipule. Allolev pilt näitab Maarja rolli abistajana ja palvetele vastajana. Katoliku kirikute ja kloostrite fuajeedes on sageli plaadid ja mõnikord ka väärisesemed, mis on inimeste poolt kiituseks toodud.
FOTOD: Kirsti Suonsyrjä