Luonnonuskonnot Hindulaisuus Buddhalaisuus Taolaisuus Kungfutselaisuus Shintolaisuus
Juutalaisuus Islam
HINNA TAUST
HINDUISM TAGASTUSE SÜND PÜHIKIRJAD INIMEESMÄRK KASTID ELURÜKLI FESTIVAL KALENDRIFESTIVALID JA PILOOTID JUMALA MÕISTMINE PÜHAD LINNAD PÜHAD HOONED VIDEO
INDUSE KULTUUR
2500-1900 eKr
Induse jõe piirkonnas sündinud varane linnakultuur.
Näiteks arvatakse, et Harappas on elanud umbes miljon inimest. Nad räägivad kõrgkultuurist planeeritavad linnaplaanid ja kanalisatsioonivõrk.
Keeled: draviidi,
millega näiteks pitsatitesse kirjutatud tekste pole siiani täielikult tõlgendatud.
ühiskonna teokraatlik struktuur, vaimulike juhtimisel:
Tema ülesandeks oli arendada kirjutamist ja astronoomiat, mis võimaldas tal koostada ajaskaala, mis põhineb päikese- ja kuukalendri kombinatsioonil, mida oli põllumajanduskultuuris vaja religioossete rituaalide läbiviimiseks õigel aastaajal.
Kultuskohad:
Templeid pole.
Rituaalseks suplemiseks olulised avalikud spaad. Arvatakse, et see omadus kandus hilisemasse hinduismi.
Ka vaimne ja füüsiline puhastus mängib kodudes olulist rolli.
ARJALIA KULTUUR
1800-600 eKr
Kesk-Aasia (tänapäeva Afganistanist tunginud rändrahvastik,
aarialased hävitasid tõhusalt Induse kultuuri linnad, sest nad liikusid hobuste seljas ja vankrites.
Levi algul Induse jõe piirkonda, kuid jätkus sealt edasi Gangese jõe suunas.
Keel: sanskriti
Vaimulikud st brahmanid
säilitas pühade hümnide traditsiooni, mis hiljem pani aluse vedalikule kirjandusele ja hinduismile koos selle paljude jumalatega.
Vastutab ka ohvrite kohaletoimetamise eest (nt tulekahjuohvrid)
Hõimukogukonnad
Hõimupealikud arenesid kuningateks
Loomakasvatus ja veidi põlluharimist hiljem.
Ühiskond jagunes klassideks ehk varnadeks, mis hiljem arenesid kastideks.
Draviididest aarialaste sulased ja orjad.
Pühad puud, (viigipuud. Ficus religiosa), mille sees pidid olema jumalused.