top of page

 Vatikani II oikumeenilise kirikukogu järgi: sakramentide eesmärk on inimese pühitsemine. Nende kaudu on inimesel võimalik saada armu, kummardada õigesti Jumalat ja rakendada armastust.  Sõna sakrament pärineb ladinakeelsest sõnast sacramentum. Õigeusu kirikus kasutatav vastav kreeka sõna on mõistatus.

Katoliku kirikul on seitse sakramenti:

 Weyden: Ristimine, konfirmatsioon, rippi

Kaste

Katoliku kirik kasutab imikute ristimist. Vanematele soovitatakse  punkt peale lapse sündi, et viia laps ristimisele. Talle valitakse katoliku kirikusse kuuluv ristiisa, kuid tunnistaja võib olla teisest kristlikust kirikust. Kui ristitav on täisealine, on ta sageli kombeks ristida ülestõusmispühade ajal (varakiriku traditsiooni kohaselt)

"Ma ristin teid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse."  Nende sõnadega ristib preester lapse / täiskasvanu ja lamab puhta veega talle pähe.

Tähtsus:

Inimene saab uue elu Kristuses ja on puhastatud kõigist oma pattudest ja ka pärispatust. Teda seostatakse nii taevase kui ka maise kogudusega. Ristimine toimub ainult üks kord inimese elus, kuna katoliku kirik aktsepteerib ka teiste kristlike kirikute ristimisi.

​

Ristimise kinnitamine (kinnitamine)

Pärast ristimisõpetust saab ristitud isiku konfirmeerida. Laps loetakse sellisesse vanusesse jõudnuks, kus ta võib ise oma vaimse elu eest vastutada.

Parandamine või rebimine

Kirik leiab, et ta on saanud Jumalalt volituse andeks anda inimestele nende patte. Inimene peab tundma kahetsust oma tegude pärast. Ta pöördub preestri poole ja tunnistab talle kogetud tegusid patuna. Katoliku kirikutes on selle kohaletoimetamise jaoks spetsiaalsed ripptoolid koos kardinaga tänava ja preestri vahel. Rippimine võib toimuda ka muul viisil. Preester annab tänaval pattude andeks ja tellib lepitustööd, milleks võib olla näiteks paastumine, palverännak, pühaku haua külastamine või muu ...

​

​
2sevens (1).jpg

Euharistia

​

Muud nimetused on: püha õhtusöök, leivamurdmine, armulaua kogunemine, Issanda kannatuste ülestõusmise mälestus, püha ohver, missa, ohver

​

Õhtusöögil võivad osaleda ainult katoliku kiriku liikmed. See, kes tuleb armulauale, peab enne seda vähemalt tund aega paastuma. Koguduseliikmetele jagatakse nii armulaualeiba kui ka veini. Katoliku kirikus kehtib transsubstantiatsiooni õpetus, mis tähendab, et sakramendid, leib ja vein, muutuvad salaja Kristuse ihuks ja vereks, kui preester tõstab need altari ette, laseb valla väikese kella ja kirikurahvas langeb põlvili. Leivast ja veinist on saanud Kristuse ihu ja veri.

 

Kirik kohustab kõiki koguduseliikmeid osalema sakramendis vähemalt pühapäeviti, eriti jõulude, kolmekuningapäeva ja Kristuse taevaminemispüha ajal. Nendel pühadel on kombeks ka enne õhtusöögile minekut hängida.

​

Weyden: Euharistia

Pühitsemise sakrament

​

Initsiatsiooni sakramentidel on kolm astet:

1. Piiskopkond, 2. preesterlus ja 3. Diakoonia.

​

1. Teised piiskopid määravad ametisse uue piiskopi. Initsieeritu saab preesterluse täiuse ja sakramentaalse pastoraalse missioonina juhib oma kohalikku piiskopkonda selle esimehena.

 

2. Piiskop pühitseb preestriks vaid mehed, kes on läbinud ametiks vajalikud õpingud ja andnud abielutõotuse. Ordinatsioonil on preester volitatud teenima koguduses, jagama sakramente ja kuulutama oma koguduses vastutustundlikult Jumala sõna.  

​

3.Samuti pühitsetakse diakoni ametikohale ainult mehed. Mees peab olema mees, kes on 25-aastaselt andnud lubaduse mitteabielluda või kes on juba 35 aastat abielus. Nende missioon on teenida piiskopi alluvuses, näiteks täita erinevaid heategevuse, sõna kuulutamise ja liturgilisi kohustusi.

Abielu sakrament

Katoliikliku arusaama järgi on abielu midagi enamat kui lihtsalt pühitsuse sakrament. Abielu on mõeldud kestma kuni teise inimese surmani. Kirik ei aktsepteeri lahutust, isegi kui ilmalik seadus seda lubab. Sellega seoses ei saa kirik lahutatuid ametisse pühitseda.

Kui katoliiklane soovib abielluda mittekatoliiklasega, peab ta küsima eriluba oma koguduse preestrilt. Küll aga loodab kirik, et saab mingil moel osaleda mõne teise kiriku korraldatud laulatustseremoonias.​

Weyden: preesterlus, abielu, haigete võidmine

Ripptool

Haigete võidmise sakrament

Mõnikord nimetatakse seda sakramenti ekslikult viimaseks võidmiseks. Seda sakramenti saab aga läbi viia mitu korda. Kirik loodab, et lähedased annavad oma lähedastest aegsasti tõsiselt teada ja kutsuvad preestri haige juurde. Preester palvetab haigete eest ja võiab haigeid pakutava õliga.

​

SAKRAMENTAALID

​

Sakramendid on kiriku poolt määratud talitused erinevatel inimelu eesmärkidel, nendega saab pühitseda inimestele kasulikke esemeid, õnnistada uut kodu, uut eluolu, õnnistada hooneid, õnnistada hauda, hävitada kurja.

Sünnitus sisaldab alati palvetamist ja vastavalt olukorrale käte pealepanemist, vee kastmist, risti tegemist.

​

Allikad: Jaanu-Schröder 2008 High School Catholic Religion (lk.116-118) Helsingi: Edita Prima oy

       https://www.katolinen.net/kaste.html   

       https://www.katolinen.net/vahistus.html

       https://www.katolinen.net/eukaristian-sakramentti.html

       https://www.katolinen.net/parannuksen-sakramentti.html

       https://www.katolinen.net/sairaiden-voitelu.html

       https://www.katolinen.net/vihkimys.html

       https://www.katolinen.net/avioliitto.html

​

bottom of page