Kuningas Saalomon jälgib templi ehitamist. (Doré piibli illustratsioon)
SALOMONI TEMPEL
Kuningas Taavet ostis jebuuslase Arauna rehepeksu 50 hõbeseekli eest ja kavatses ehitada Moriani mäele templiisanda juurde. Ehitusmaterjale tellis ta juba Foiniikia Tüürose kuningalt. Ehitusprojekti aga ei toimunud, sest Issand kuulutas: "Sa ei tohi mulle templit ehitada, sest sa oled palju võidelnud ja palju verd valanud." Saalomon ja käskis tal ehitada tempel. Saalomon alustas ehitamist umbes 959 eKr.
Saalomon ehitas templi oma palee kõrvale kõrgele Mooriani mäele , mida praegu tuntakse Templimäena. Juudid, kristlased ja moslemid usuvad, et see koht kalju on sama, kus Aadam loodi ja kus Aabraham kavatses ohverdada oma poja Iisaki.
Saalomon sai ehitusprojekti jaoks abi Tüürose kuningalt: seedri- ja küpressipuit, vilunud käsitöölised, kes graveerisid kullast ja hõbedast kaunistusi. Templis oli 10 kuldset lambijala, kuldne laud ohvrileiva jaoks. Kõige pühamaid valvavad kaks kullatud tiibadega puidust tiiba keeruubid. Kõige pühama tähtsaim objekt oli lepingulaegas, mis sisaldas kümmet käsku. Ainult ülempreestril lubati sellesse templi ossa siseneda kord aastas.
Hoone pidi olema Jumala eluase, mitte ainult tempel.
Tempel hävitati vähemalt kaks korda kuni selle vundamendini. Babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ja hävitasid templi aastal 586 eKr.Pärsia kuningas Cyrus lubas juutidel pagendusest kodumaale naasta ja templi uuesti üles ehitada.See töö algas aastal 520 eKr, kuid see muutus palju tagasihoidlikumaks.Seda templit nimetatakse Serubbaabeli pühamusse.
Tänaseks pole templist enam midagi järel. Arheoloogid ei pääse paika kaevama poliitilistel-religioossetel põhjustel. Sellele kohale on ehitatud moslemite kaljumošee. Alles on jäänud vaid piibel lugusid sellest suurepärasest hoonest. Sarnase aja jooksul on Põhja-Süürias leitud Ain Dara templi varemeid. Korruse plaan on väga sarnane Saalomoni templi kirjeldused. Põhiplaan pidi olema tolleaegsetes pühakodades tavaline.
Heroodese templi makett Jeruusalemmas
Kuningas Heroodes
HERODESE TEMPEL
Kuningas Heroodes ei lammutanud esmalt vana templit, vaid ehitas vana ümber uue ja alles siis lammutas selle. Ta oli tuntud kui üks Üks Vahemere rikkamaid mehi. Tal olid Roomaga head suhted. Neid mõlemaid oli vaja uue templi ehitamiseks.
Ehitajateks tuli koolitada tuhat preestrit, Liibanonist toodi seedripuid ja Jeruusalemma ümbrusest kaevandati tohututes kogustes kive, mis viidi vana templi alla koridoridesse. Heroodes, nagu Saalomon, ei tahtnud, et kiviraiumise müra templit häiriks. Kõik tööd tehti nendes maa-alustes osades ja alles valmis rändrahnud viidi hoonesse oma kohale. Ehituskivid olid meeletult suured, kaaludes kuni 600 tonni.
Kuna Heroodes alustas ehitamist aluspõhja tasemel, hävisid vähemalt sel hetkel kõik Saalomoni templi jäänused.
Esimene templist valmis kahe aastaga, kõige püham, ülejäänud isegi mitte 80 aastaga, sest Templimäe platoo laienes lõunasse. See platoo sai 120 aakri laiuseks. (2 korda pikem kui Rooma foorumil)
Templis oli palju sisehoove, mis lähenesid igipühale alale. Kõik astusid religiooni, arvestamata paganate õukonda. Naiste eesaed oli juba kitsam ala. Selle seinal oli kiri:
tulnukas! ÄRGE ASUGE SELLE RESSTIKU JA TEMPLI ÜMBRUSSE ERALDI ALA SISSE
Järgmiseks eeshoovi, mis oli kõigile juutidele: Iisraeli õukonnas, mida juhib 50 sammu. Tagapool oli preestrite hoov. Selle sees oli pühakoda, mille sees oli kõige püham. See asus sellel kaljul, kus Aabraham kavatses oma poja ohverdada ja kuhu Taavet ehitas Issandale altari. Siin oli põletusohvri altar, mis asus naiste eesõue ja Õlimäe vastas
MIS KÕIK ON TÄNASEKS JÄÄNUD?
Rooma sõjapealik Tiitus hävitas Jeruusalemma ja templi aastal 70 pKr. Ta ei ehitanud sellele midagi. Piirkond oli varemetes kuni aastani 135 pKr. Keiser Hadrianus ehitas Jupiterile kõige pühama templi. Kui keiser Constantinus Suure kristlik ema Helena aastal 325 Jeruusalemma tuli, lõhkus ta kohe Jupiteri templi. Templipiirkonnast sai Jeruusalemma prügila, nii et seda ei esine näiteks Jeruusalemma vanimal kaardil, Madaba mosaiigil.
Ehitas 682. aastal Damaskuse kaliif Abd El Malik Ben Marwan Kaljumošee kui rivaal Mekale kui moslemite palverännakute paigale.
Tänapäeval jääb Heroodese tasandik islamiusuliseks Haram al-Sarifiks, mille seinu toetavad kolmes suunas Heroodese kivid. Üks nendest tugimüüridest on läänemüür ehk nutumüür, kus saavad ka juudid palvetada ja pidada seda oma religiooni kõige pühamaks paigaks.
HERODEKSEN TEMPPELI
Esimene Jeruusalemma kaart, Madaba mosaiik.
Triumfikaar Roomas. Triumfikaar kujutab Jeruusalemma templist Rooma toodud rüüstatud kaupu.
Vuonna 682 Damaskon kalifi Abd El Malik Ben Marwan rakennutti Kalliomoskeijan Temppelivuorelle Mekan kilpailijaksi muslimien pyhiinvaelluskohteena.
Nykyään Herodeksen tasanne on jäljellä islamilaisena Haram al-Sarifina, jonka tukimuureina ovat kolmella suunnalla Herodeksen aikaiset kivet. Yksi näistä tukimuureista on Länsimuuri eli Itkumuuri,minne myös juutalaiset pääsevät rukoilemaan ja pitävät sitä uskontonsa pyhimpänä paikkana.
Läänemüür ehk Nutumüür 2014. aasta märtsis. Taamal Kaljude mošee