PÜHIKIRJAD

​

Koraan pärineb araabia sõnast qur ´an, mis tähendab lugemist. Islami järgi on algne Koraan koos Allahiga taevas. Koraan, mille Muhamedi ingel sai Gabrieli kaudu, on selle taevase Koraani koopia ja sisaldab seetõttu igavest ja  eksimatu tõde.  Ainult araabiakeelne Koraan on autentne, tõlked on mõeldud ainult tõlgendamiseks.

​

Tänapäeval ei räägi suur osa moslemitest araabia keelt. Sel põhjusel trükitakse Koraanile araabiakeelse teksti kõrvale ka rahvakeelne tõlge, mida moslemid peavad tõlgenduseks.

​

Kas Muhammed ise kirjutas mõne oma ilmutuse? Kas prohvet oskas kirjutada? Teadlased peavad võimalikuks, et ilmutusi registreeriti juba Meka perioodil, kuid Mediina ajal olid Muhamedil kindlasti juba sekretärid, kes ilmutusi kirjalikult fikseerisid.

​

Lääne teadlaste arvates võidi Koraani tekstid koostada umbes 100 aastat pärast Muhamedi surma, teised dateerivad kogumist 30-40 aastat pärast Muhamedi surma.

Prohvetit nimetatakse Koraanis kui "ummi", mis tähendab "kuulumist rahva hulka, kes ei ole pühakirju lugenud", vastandina juudi kirjatundjatele. Islami traditsioon soovib aga pidada Muhamedi kirjaoskamatuks ja rõhutada Koraani jäljendamatust.

(Hämeen-Anttila: Sissejuhatus Koraani lk.77-78)

KASUTAMINE JA TÄHTSUS

​

Kui moslem võtab Koraani pihku, kummardub ta seda suudlema ja alles siis hakkab seda lugema.

​

Koraani loetakse ettelugemise teel  mošeedes, abielus, matustel ja eraviisilisel pühendunud teenistusel. Kohtus vandetakse selle tõttu Koraani käega  on moslemite moraal  ja sotsiaalse eluviisi alus. See loob iga moslemi identiteedi ja loob ühenduse kõigi moslemite vahel üle maailma.

​