PROHVET MUHAMMAD
ISLAM ISLAMI TAUST PEAMISED TRENDID KORAN JUMALA MÕISTMINE PROHVET MUHAMMAD INIMEESMÄRK VIIS SAMMAST VIDEO
Kirjalikud allikad prohvet Muhamedi elust on osaliselt sündis umbes 200 aastat pärast tema surma. (v.a tsitaadid Koraanist) Prohvet Muhamedi esimese eluloo kirjutas Ibn Is´háq (u.767). Sellel narratiivil on olnud oma tähendus moslemikogukondade elus ja islami enda kujunemisel. Järgmises prohvet Muhamedi eluloo esitluses peetakse sellest tõest kinni
Muhamedi sünd
MUHAMMAD SÜNDIS ARAABIAS MEHAANISE LINNAS 570
Kuigi Muhamed sündis Mekas lugupeetumale peahõimule Quarashile ei olnud tema perekond nii kõrgel positsioonil. Muhamedi lapsepõlvele järgnesid üksteise järel kaotused. Ta jäi täiesti varakult vahele orvuks jäänud sugulaste poolt: vanaisa ja onu Abu Talib ole tubli.
Islami jutuvestmine ütleb, et noor Muhamed aitas oma onu tema ärireisidel Süüriasse. Jutu järgi karavan peatus Süürias Bostras, kus eraklas elas kristlik munk Bahira. Kohe, kui karavan saabus, nägi Bahira, et pilv järgnes Jumala sõnumitoojale. Samuti leidis ta Muhamedi abaluude vahelt prohveti pitseri. Bahira käskis Abu Talibi
viia poiss kohe tagasi Mekasse, kus teda ootas ees suur ja märkimisväärne saatus.
Petrasse viiv kurs, mida kasutavad kaubaautod. Mägede seintesse raiutud kaljuhauad Koraani tekstiga 12:109 võib viidata.
Muhammad Hira mäel
Prohvet Muhammed jutlustab oma kuulajatele.
ABIELU KHADIDZAGA 595
Noore mehena üles kasvanud Muhamedi palkas rikka kaupmehe Khadidza lesk. Khadidza leidis, et oli leidnud oma kauplemisruumist usaldusväärse ja osava abilise.ning saatis selle ka Araabia poolsaarest väljapoole äri ajama. Võib-olla külastas ta Süüriasse reisides Petrat (näiteks mõnda Koraani lõiku).
Niikaua kui Muhammad oli abielus Khadidzaga, polnud tal teisi naisi. (Hiljem võttis Muhamed endale veel mitu naist.) Neil sündisid lapsed, kuid pojad surid väikestena.
Abielu Khadidzaga tõstis Muhamedi majanduslikult usaldusväärseks ja lugupeetud kaupmeheks.
Khadidza suri samal aastal kui Muhamedi onu Abu Talib 619
ARVUSTUSED ALATES AASTAST 610
Muhammad koges oma esimest ilmutust pärast seda, kui ta taandus Meka lähedal Hira mäele palvetama. Ta oli sel ajal 40-aastane. Ilmutusi vahendas ingel Gabriel.Esimese ilmutuse sisu oli:
„Lugege läbi oma Issanda, kes lõi.
loodud inimese embrüo poolt.
Lugege, sest teie Issand on helde,
Sinu Issand, kes õpetas pastakaga,
õpetas mehele seda, mida ta ei teadnud."
(Koraani suure 96. esimesed viis salmi)
Pärast esimest ilmutust kulus palju aega, enne kui järgnes uus. Muhammad hakkas juba oma kogemuses kahtlema, kuid tema naine Khadidza toetas ja uskus, et ta oli tegelikult näinud ja kuulnud kõike, mida Muhamed oli öelnud. Seejärel paljastused jätkusid
Muhammed hakkas tasapisi uskuma, et Allah on teda kutsunud prohvetiks, islami sõnumi kuulutajaks. Midagi muud ta endas ei kogenud.
PROHVET MUHAMMAD
Muhamedi kuulutus hakkas äratama huvi ja ta leidis poolehoidjaid, eriti ühiskonna madalamate klasside seas. Esimesed islamiusku pöördusid tema naine Khadidza, Abu Bakr ja Muhamedi vennapoeg Ali ibn abi Talib (hilisem neljas kaliif).
Kõik aga ei nõustunud. Meka ülemustel polnud põhjust neid nõudmisi jagada. Nad kartsid, et palverändurite sissevool Kaaba templisse ei ole enam linna jaoks teine vara, nagu see oli olnud seni. Muhammed eitas teiste jumalate kummardamist ja olemasolu. Nad hakkasid Muhamedi uuele sõnumile avalikult vastu seisma.
Muhamedi maine oli tormanud lähedalasuvasse Yathribi (Medina) linna. Linna kaks peamist hõimu olid siin pikka aega võidelnud. Muhamedi nimetati vahendajaks. Medinaanlased uskusid, et prohveti ja tema toetajate üleviimine Mediinasse rahustab vaidluse osapooled.
Muhamedi ja tema toetajate ränne (hidra) Meka Medina juhtus aastal 622. Sellest aastast alustavad moslemid oma arvestust.
USUJUHINA JA RIIGIMEESNAA
Need, kes lahkusid Mekast, olid samuti lahkunud oma suguharust, nagu ka prohvet ise. Hõimukogukond asendus oma kogukonnaga (umma). Linnas elas palju juute ja muid rühmitusi. Prohvet sõlmis nendega lepingud. Juutidel lubati esialgu Mediinasse jääda. Prohvet lootis, et nad pöörduvad islamisse. Algselt oli ka moslemite palve suund Jeruusalemma poole. Kuna vahed juutidega tõmbusid kokku, määrati palve suund (quibla) Meka poole ja juudid aeti välja.
Muhamedi pädevus laienes: ta oli kogukonna poliitiline ja usujuht, rahuläbirääkija ja sõjapealik.
Muhamedi unistus oli alati olnud Meka vallutamine. Selle unistuse täitumiseks kulus mitu aastat. Kõik pooled kogusid endale liitlasi, eelmisel aastal 630 vallutasid prohveti väed Meka ja selle elanikud pöördusid islamiusku. Kaaba templist sai moslemite palverännakute koht. Prohvet ise jäi elama ustavate medinalide sekka.
Prohvet Muhamed suri Medinas äkilise haiguse tagajärjel aastal 632. Tema haud on siin moslemite jaoks peamine palverännakute koht.
Muhamedi surma ajal oli islam levinud Araabia poolsaarele, kuid mitte veel kaugemale.
Allikad: Jaakko Hämeen-Anttila: Sissejuhatus Koraani lk.38-61
Jaakko Hämeen-Anttila: Islami käsiraamat lk 13-24
Pildid: GNU tasuta dokumentatsiooni litsents
Muhamedi surm