ISLAMI VIIS SAMMAST
ISLAM ISLAMI TAUST PEAMISED TRENDID KORAN JUMALA MÕISTMINE PROHVET MUHAMMAD INIMEESMÄRK VIIS SAMMAST
RELIGIOON (Shahada)
"Ei ole jumalat peale Jumala (Allah) ja Muhammed on tema sõnumitooja"
Esimene lause määratleb islami kui monoteistlikku religiooni. Moslemid ei aktsepteeri kristluse kolmainsuse õpetust. Teine lõik määratleb Muhamedi suhte Jumalaga: Jumal on Muhamedi käskinud olla tema sõnumitooja. Seega on ka Muhamedi sõnumi taga kõrgeim võimalik autoriteet.
Kui keegi soovib muutuda moslemiks, peab ta tunnistama kahe tunnistaja juuresolekul usutunnistus araabia keeles "La illaha illa llah wa-Muhammadun rasulu llah" Kättetoimetamine toimub tavaliselt mošees. Kui perre sünnib laps, sosistab isa usutunnistuse lapsele kõrva. Sama tehakse ka siis, kui inimene sureb.
PALVE (salat)
Moslem palvetab viis korda päevas. Kutse palvele hüütakse muezzi mošee kõrval asuvast minaretist. Tänapäeval müezzin enam minaretti ei roni, kuid kutse pärineb salvestuselt. Palve võib toimuda ka kodudes tööl või õues. Kui moslem ei saa õigel ajal palvetada, võib ta oma palve hilisemale kuupäevale edasi lükata. Mošees palvetavad mehed ja naised eraldi. Mehed on mošee ees ja naised taga või rõdul. Palvet juhib imaam. Reede keskpäevane palveaeg mošeedes on nädala tähtsaim palveaeg.
ALMUVERO (Zakat)
Vaesed ei pea osalema Almuveri maksu tasumisel, nad on kogukonna rahalise toetuse saajad. Maksu saab kasutada ka kogu kogukonna hüvanguks, kui tal on näiteks ühisprojektid, näiteks uue mošee ehitamine. Maksu makstakse kord aastas varalt, mille iga inimene on aasta jooksul kogunud ja seda puutunud pole. Erinevaid varasid maksustatakse erinevate maksumääradega, tavaliselt 2,5%.
Lisaks almusemaksule saab moslem maksta ja toetada muid heategevusorganisatsioone ning sellist tegevust peetakse igati vääriliseks, kuid see ei ole almusemaksust vabastatud.
Üldiselt on moslemite suhe rikkusega märgatav, kui see on teenitud ausate vahenditega. Rikkus ei ole varjatud, kuid see võib olla rõõmusta avalikult.
Almusmaksu maksmine on alati toonud moslemid kogukonda, kus hoolitsetakse nõrgemate eest.
KIIRE (saum)
Ramadan on paastukuu.Selle kuu jooksul anti Muhamedile üle Koraan. Kuna moslemid kasutavad kuuaastat, läbib 33-aastane periood kõik ramadaani aastaajad. Koraan on toodud 2:179-183 juhised paastumiseks.
Selle kuu jooksul päikesetõusu ja -loojangu vahel mitte süüa ega juua, seksida ega suitsetada. Kõik see on lubatud ainult siis, kui mustvalgeid niite pole enam võimalik eraldada.
Paastumine ei kehti lastele, vanuritele, haigetele, rasedad naised, mitte reisijad
Moslemid peaksid paastumise ajal keskenduma vaimsetele asjadele: palvele, Koraani lugemisele, heategevusele ja lahkusele kaasinimeste vastu.
Paastumine lõpeb kuni ramadaani kuuni. Selle kolme esimest päeva tähistatakse paastu lõpu tähistamisega id al-Fitr. Sel juhul riietuge uutesse riietesse, tehke lastele kingitusi ning sööge pere ja sõpradega hästi.
Palverännak (hajj)
Iga moslemi kohus on kord elus teha palverännak islami pühapaikadesse: Mekasse ja sageli ka Medina. Kui tal pole selles vara või perekond kannataks selle tõttu rahaliselt, siis seda ei nõuta.
Palverännaku võib teha keegi teine Palverännakut võib teha ka lahkunu nimel.
Palverännakul kantakse palveränduri kostüümi (ihram). See on valge kaheosaline õmblusteta rõivas. Üks katab teise vaagna õlad. Pea ei tohi midagi hoida. Võib kanda sandaale. Vormiriietus ei tee vahet rikkal ja vaesel. Palverännakul on kõik võrdsed.
Palverännak tuleb alati läbi viia kindlal kuul ja rangete reeglite järgi. Peamine sihtkoht on Kaaba tempel Mekas. Kõigepealt pööratakse Kaaba templit seitse korda vastupäeva ja üritatakse musta kivi suudelda. Sellele järgneb Zamzami kaevu vee joomine, mida paljud tahavad ka palverännaku mälestusmärgiks kaasa võtta, kuna usutakse, et see teeb imesid.
Siis järgneb jooks kahe Safa ja Merwa mäe vahel. Palverändurid ööbivad Mina külas telkides. Sealt suunduvad nad Arafati, Armoni mäele, kus nad on kuni päikeseloojanguni. Siit lahkuvad nad Muzdalifasse, kus nad jälle on jää siia Nad koguvad 70 või 49 väike kivi, millega nad kivistavad Minas kuradit kujutavaid kive. Just siin vallanduvad inimeste emotsioonid ja tekitavad nende ümber kaose, mistõttu paljud kaotavad teiste jalgu tallates oma elu.
Siin see palverännak lõpeb. Hiljem tapetakse seal ohvriloomi, kelle liha jagatakse vaestele. Sama tarne tehakse samal päeval kõikjal moslemimaailmas.
Edukalt Mekasse palverännaku teinud inimest nimetatakse hadjiks . Ta oskab oma maja seinale maalida Kaaba templi.
Palveränduri riietus
Kaaba tempel Mekas
Seinamaaling jutustab edukast palverännakust